Mõistatuslik Peipsimaa

Kohanimena on Peipsimaa ühtaegu vana ja noor. ‘Peipsimaa’ ajalooliseks vasteks võib pidada venekeelset ‘Причудье’, mis sajandite vältel on viidanud vene vanausuliste poolt asustatud Peipsi järve läänekaldale.  Eestikeelses kirjanduses kasutas kohanime ‘Peipsimaa’ teadaolevalt esimesena etnograaf Aliise Moora oma 1964 a. ilmunud uurimuses ‘Peipsimaa etnilisest ajaloost’.  Peipsimaa’ kätkeb endas mõtet, et tegemist on millegi enama kui ühe järve kaldaga - see on ka kultuuriruum, mille sarnast ei leia kusagil mujal.


Peipsimaa ja vene vanausulised

Peipsimaa iseomast identiteeti on kolme sajandi jooksul kujundanud vene vanausulised. Esimesed vene vanausulised saabusid Peipsimaale 17.sajandi lõpus Venemaa kirikureformide ja nendest välja kasvanud kirikulõhe tulemusel. Esivanemate usutavadele truuks jääda soovijad kogukonnad olid sunnitud repressioonide eest pagema Venemaa äärealadele või kaugemalegi.   Aktiivsem Peipsi läänekalda asustamine vanausuliste poolt toimus 18. sajandil – sel ajal tekkisid vanausuliste asulad ja kogudused Kallastel, Kükital ja Kolkjas.  19-20. sajanditel elasid Peipsimaa vanausulised läbi nii halvemaid kui paremaid aegu, kuid on ajaloo keerdkäikudele siiski vastu pidanud.  Tänasel päeval tegutseb Peipsimaal kaheksa vanausuliste kogudust: Mustvees, Kükital, Kallastel, Suur- ja Väike-Kolkjas, Kasepääl, Varnjas ja Rajakülas.

Kolme sajandi jooksul on Peipsimaa vanausulised vaatamata tsaaririigi ja nõukogude võimude põlu alla sattumisele paljuski säilitanud oma usu, maailmavaate ja traditsioonid.  Vanausuliste kultuur on üle elamas omamoodi taassündi:  viimastel aastakümnetel on avaldatud rohkesti vanausuliste teemalist kirjandust, välja on antud vanausuliste rahvamuusikat ja viiakse läbi vanausuliste kultuuriüritusi.  Peipsimaa külastajale, keda huvitab lähemalt vanausuliste kultuur ja elu-olu, on avatud Kolkja Vanausuliste Muuseum, Varnja Elava Ajaloo muuseum ning nüüd ka Peipsimaa Külastuskeskus.

Peipsimaa ja eesti kultuuripärand

Samas ei piirdu Peipsimaa identiteet vene vanausulistega.  Peipsimaa eripäraks on tema kultuuriline mitmekesisus, kus on oluline koht ka eesti kultuuripärandil – olgu selleks Kalevipoja muistendid, Kodavere murrak või Juhan Liivi looming.  Alatskivi lossi näol on Peipsimaal väärikalt esindatud ka baltisaksa pärand.  Koos moodustavad nad Eesti kirevaima kultuurimaastiku, mis huvitab, harib ja hingestab. 


Milliseid võimalusi pakub Peipsimaa turistile?


Peipsimaa ei ole sihtkoht igaühele. Nii näiteks pole siin neljatärnihotelle ega tormilist ööelu. Kuid avatud meeltega külastaja jaoks on Peipsimaal midagi muud ja ehk väärtuslikumatki – omanäolist kultuuri, kaunist loodust ja üha rohkem võimalusi seda kõike aktiivselt kogeda – olgu selleks rattaretk piki vanausuliste ridakülasid, traditsioonilise pitsattrüki õppimine või paadisõit Peipsi järvel.

Täpsemate vihjete ja soovituste jaoks võtke julgesti ühendust Peipsimaa Külastuskeskusega - või veel parem, astuge meie juurest läbi.