Järgnev tekst on väljavõte Consumetric OÜ poolt tehtud uuringust MTÜ Piiri Peal projektile "„Töötubade loomine- Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp“ raames".

Peipsimaa

Peipsimaa Külastuskeskuse laiem mõjupiirkond on kogu Peipsimaa. See on terviklik kultuuriruum ja looduslik piirkond, mida külastuskeskus turundab kui reisisihti (positsioneerides end piirkonna ühe turismiväravana), mille piires külastuskeskus pakub teenuseid (sh reisipakette).


’Peipsimaa’ kui kohanimi ja -bränd


Kuigi alates 1996 a. on Peipsi piirkonna kohanimena enim levinud ‘Peipsiveer’, omab kohanimi ’Peipsimaa’ sügavamaid ajaloolisi juuri. Nii näiteks oli ’Peipsimaa’ eestikeelse vastena venekeelsele ’Причудье’le’ kasutuses Peipsi piirkonna tunnustatud uurija, etnograaf Alice Moora poolt, kelle 1964 a. avaldatud ning rohkesti tsiteeritud teos ’Peipsimaa etnilisest ajaloost’ kasutas eestikeelse kohanimena justnimelt ’Peipsimaad’. Kohanime ’Peipsimaa’ on kasutatud ka teiste autorite poolt, nt ’Peipsimaa asulad’ (Leonid Mihhailov. 2008), piirkonnaga seotud ürituste (nt ‘Peipsimaa kultuuripäevad’) nimedes ja Eesti vanausuliste veebis www.starover.ee .


Turismiarenduse ja -turunduse seisukohast omab ’Peipsimaa’ kõrget potentsiaali, kuna erinevalt ’Peipsiveerest’, mis viitab Peipsi järvega piirnevale maastikuvormile (’veer’), on ’Peipsimaa’ märksa avarama tähendusega, sh viitab selgemalt Peipsi piirkonnale kui eristuvale, ning sisemiselt terviklikule kultuuriruumile. Lisaks võimaldab kohanimi ’Peipsimaa’ laiendada Peipsi turismipiirkonna mõistet kaugemale Peipsi järvega vahetult piirnevatest omavalitsustest, kuna piirkonda kuuluvuse tunnus ei ole niivõrd geograafiline, kuivõrd ajaloolis-kultuuriline. Seega eksisteerivad mitmed mõjuvad põhjused kohanime ’Peipsimaa’ aktiivsemaks kasutuselevõtuks, sh konkurentsivõimelise piirkondliku ja maakonnaülese sihtkohabrändina. Alates 2010 a. ongi osaliselt tänu Peipsimaa Külastuskeskuse algatusele märgatavalt kasvanud kohanime ja sihtkohabrändi ‘Peipsimaa’ kasutus Eesti meedias ja turismiasjaliste seas.


Peipsimaa: soovituslik määratlus


‘Peipsimaad’ kui turismipiirkonda võib määratleda

1) geograafiliselt (piirnemine Peipsi järvega) ja

2) ajaloolis-kultuuriliselt (Peipsi järve olulisus põliselanike identiteedis ja elu-olus, ajaloolised seosed vene vanausulistega). Tuginedes looduslikele ja ajaloolis-kultuurilistele seostele on võimalik Peipsimaad määratleda ka administratiivselt. Consumetric OÜ poolt väljapakutud administratiivse määratluse kohaselt sisaldab Peipsimaa 18 omavalitsust neljas Eesti maakonnas:

  • Ida-Viru maakond: Alajõe, Lohusuu, Iisaku, Tudulinna ja Avinurme vallad

  • Jõgeva maakond: Mustvee linn, Torma, Kasepää, Saare, ja Pala vallad

  • Tartu maakond: Alatskivi, Peipsiääre, Piirissaare, Vara, Võnnu ja Meeksi vallad, Kallaste linn

  • Põlva maakond: Räpina vald

Sellise definitsiooni kohaselt piirneb Peipsimaa idast Venemaaga ja lõunast Setomaaga (Peipsimaa tinglikuks lõunapiiriks on Võhandu jõgi Räpina valla territooriumil, mis ajalooliselt märgib Vana-Võromaa ja Setomaa piiri).