Postimees: Käsitöö toob välja naiste peidus poole

Kolkjasse Peipsimaa Külastuskeskust rajava MTÜ Piiri Peal koolitustel käivad naised löövad oma tööd letti. Lagedale ilmuvad pakutrükiga palakad, tikanditega kotid ja käpikud, kuhu on kootud külastuskeskuse logo ehk jalgrattaga kihutav kala.

 Kõigil asjadel on vanausuliste käsitöö aktsent.

Kolkjas asuvas külastuskeskuses Peipsi ääre käsitööd õppiva Svetlana Leþneva lemmikala on õmblemine. Sellele vaibale vuristas ta elupuu ja seitse lindu. Seinal ripub Svetlana Leþneva õmmeldud sipelgapihaga kohaliku naise portree.

Mustvees elav Svetlana Ležneva ja kümned Peipsi ääre naised kohtuvad kord nädalas Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses käsitöökursustel. Talvega on nad valmis nikerdanud suure-suure veimevaka jagu ilusaid asju.


«Sel vaibal on vanausuliste tähtis sümbol elupuu ja seitse lindu,» seletas Svetlana Ležneva oma kirevat kätetööd näidates. «Linde peab olema kindlasti seitse.» Nii palju sellepärast, et vanausulistele on väga tähtis perekond ehk semja, mis koosneb sõnadest sem (seitse) ning ja (mina).

Elurõõmsat vaipa vaadates tekib küsimus, kas selle tegijal pole kahju oma töö Peipsi äärt avastavatele turistidele müüa. «Ka teised inimesed peavad nägema, mida siinsed inimesed teevad,» kostis Svetlana Ležneva lihtsalt.

Omamoodi asjad

«Siinsed mustrid on eripärased ja põnevad,» märkis käsitöökursuste juhendaja Õnne Uus. «Nende kuudega, mis oleme tegutsenud, on tekkinud siin mõnus sõpruskond. Algajad on kõvasti edasi arenenud nii käe kui vaimu poolest.»

Selle kandi käsitööd ei saa teha, kui siinset kultuuri ei tunne, selgitas Mustvees elav kursuslane Estre Metsaru seda vaimu juttu. Vanausulistel on palju sümboleid: näiteks kuked toovad rikkust ja elupuu annab elujõudu.

«Need kursused äratavad meis üles kõik sellised asjad, mis on kuskil sügaval peidus,» ütles Svetlana Ležneva. Tema ise on õigeusklik.

«Ma pole vanausuliste käsitööga kokku puutunud, see on väga põnev,» lisas Omedus elav Marge Kalda. «Ja väga tore on neil kursustel ka vene rahvust tundma õppida. Nad on toredad ja lahked inimesed. Meil on siin kokku saanud kodused suured anded.»

«Toodame täiuslikkust,» lisas Kolkjast kolme kilomeetri kaugusel Sipelga külas elav Leelo Eha naerdes.

Üheülbalisuse kaotajad

«Tallinna, nagu kogu Eesti käsitööpoed on väga üheülbalised,» märkis Peipsi ääre käsitöölistega koostööd tegeva Tallinna Rotermanni loovala kaupluse Õnneküpsis juhataja Kaire Jakobson. «Selle kandi käsitöö on aga midagi hoopis muud. Sellel on oma lugu.»

MTÜ Piiri Peal juht Aime Güsson lisas, et külastuskeskuse üks eesmärk ongi kohaliku käsitöö nüüdisajastamine ja tuntuks tegemine.

Nobedate naiste valmistatud Peipsi ääre käsitöö pannakse müüki Kolkjas asuvas Peipsimaa külastuskeskuses. See Norra raha abil vanausuliste majja punutud pesa avatakse huvilistele 4. juunil.

Vilja Kohler, reporter
Otselink Postimehele